Reede 27.09 kl 1800-1900
Tallinna Tehnikaülikool
Akadeemia tee 3, SOC-312
Tarmo Koppel teeb ülevaate oma doktoritööst, käsitledes elektromagnetväljade allikaid ning lahendusi nende vähendamiseks. Selgitame ka uuemaid uuringud tervisemõjudest. Demonstreerime mõõteseadmeid.
India teadlased Gupta jt leidsid 2019.a. aprillis avaldatud loomkatse uuringus, et pikaajaline kokkupuude WiFi sageduse 2450 MHz-ga põhjustab stressi ning ärevuslaadset käitumist.
Uuringu käigus eksponeeriti rotid mikrolainetele 28-ks päevaks, 1t päevas. Testiti kolme tüüpi mikrolaineid: 900 MHz ja 1800 MHz mis on GSM-sagedused ning 2450 MHz, mis on WiFi sagedus. Mikrolainega kokkupuutetase oli 123 mW/m² ning kogu keha SAR 0,025 -0,070 W/kg, kusjuures pea piirkonna SAR oli 0,131 W/kg.
WiFi sagedusel leiti olevat kõige kahjulikum mõju, mis initsieeris nekrootilise ja apoptootilise rakusurma ning amügdala neuronite arv märkimisväärselt langes. Mikrolainet saanud loomadel esines muutus mitokondri funktsionaalsuses ja terviklikkuses.
Uuring näitas, et WiFi sagedus põhjustab patofüsioloogilisi muutusi ajus, mis omakorda viib stressi ja käitumishäireteni.
Mitokondrid on raku jõuallikaks, muutes sissehingatava õhu ning sissesöödava toidu energiaks. Seda energiat kasutavad rakud normaalseks funktsioneerimiseks ja kasvamiseks. Lisaks energiatootmisele on mitokondrid vastutavad paljude teiste ülesannete eest: raku signaalimolekulide tootmine, kaltsiumitasemete reguleerimine, keha soojuse tekitamine ja elujõuliseks muutunud rakkudest vabanemine.
Mitokondria toodab energiat muutes glükoosi ja hapniku kemikaaliks ATP. ATP kannab oma keemiliste sidemetega energiat, mida rakul vaja läheb. Kui need sidemed katkevad, siis vabaneb ka energia ning ATP läheb taaskasutusse kordama sama ringi.
Samaaegselt ATP tootmisega tekivad kõrvaltootena ka vabad radikaalid. Kui rakk ei suuda neid ohjes hoida, siis vabad radikaalid reageerivad raku mitokondria membraani ja DNA’ga – tekib oksüdatiivne stress, mistõttu
Oksüdatiivne stress põhjustab organismis energiakao, mis võib viia tervise degradeerumiseni ning haigusteni. Oksüdatiivset stressi peetakse ka olulisemaks vananemise kiirendajaks.
Looduse poolt on rakule loodud erinevaid antioksüdante, mis neutraliseerivad vabade radikaalide kahjulikku mõju ning kaitsevad rakke kahju eest. Noortel ja tervetel inimestel, kelle mitokondriad toodavad palju energiat, on piisavalt palju looduslike antioksüdante vabade radikaalidega tegelemiseks. Vananemisega mitkondria funktsionaalsus aga kahaneb ning nad toodavad väheb antioksüdante. Selle protsessi käigus,
VIITED
Gupta, S. K., Patel, S. K., Tomar, M. S., Singh, S. K., Mesharam, M. K., & Krishnamurthy, S. (2019). Long-term exposure of 2450 MHz electromagnetic radiation induces stress and anxiety like behavior in rats. Neurochemistry international, 128, 1-13
Ajakirja Mutation Research/Reviews in Mutation Research 2019.a. Juuli-Septembri numbris on Dimitris J.Panagopoulos’e ülevaateartikkel varasematest uuringutest elektromagnetväljade põhjustatud DNA kahjustustest. Panagopoulos analüüsib paljusid varasemaid uuringuid, viib need kokku ja võrdleb kuue erineva elektromagnetväljatüübi poolt põhjustatud DNA fragmentatsiooni (DNA ahelate katkemine). Elektromagnetväljatüübid on sellised, millega inimesed kokku puutuvad igapäevaelus.
Meta-uuringust selgub, et mobiiltelefonikiirgus on palju ohtlikum DNAle kui vooluvõrgu magnetväli. Samas ka vooluvõrgu magnetvälja poolt tekitatud kahju oli kaks või enam korda suurem kui kontrollgrupil. Vooluvõrgu magnetväli, mis on madalsageduslik, tekitavad elektriliinid ning kõik elektriseadmed, mis on vooluvõrku ühendatud. Mobiiltelefonikiirgus on aga kõrgsageduslik elektromagnetväli.
Uuringuga leiti, et mobiiltelefonikiirgus on oluliselt palju enam bioaktiivne (lõhub rohkem DNAd), seda isegi lühema kokkupuuteaja jooksul. Veelgi enam, need olid palju enam kahjulikud, kui muud testitud tsütotoksilised mõjud nagu teatud kemikaalid, nälgimine, dehüdratsioon (vedelikukadu).
Mobiiltelefonikiirguse ohtlikuma bioaktiivse mõju põhjuseks peetakse polariseeritud signaali väga suures variaabluses, peamiselt ettearvamatute intensiivsuste muutuste tõttu.
DNA kahjustusi peetakse üheks ohtlikumaks elektromagnetväljade poolt põhjustatud bioloogilisteks mõjudeks, sest sellest tulenevad mitmed tõsised tervisehädad: vähkkasvaja, neurodegeneratiivsed haigused, reproduktiivvõimekuse langus jne.
Autor tõdeb, et paljud varasemad uuringud on ebaadekvaatselt läbi viidud, sest elektromagnetväljaga kokkupuuted pole hinnatud mõõtmiste teel, vaid tuletatud kaudselt. Kui kokkupuutetingimusi osatakse täpsemini hinnata, tulevad uuringutes palju enam esile ka eelkirjeldatud mõjud.
Viited
Panagopoulos, D. J. (2019). Comparing DNA damage induced by mobile telephony and other types of man-made electromagnetic fields. Mutation Research/Reviews in Mutation Research.
Alljärgnevalt lühiülevaade uutest uuringutest lapseootel naiste elektromagnetväljadega kokkupuutega kaasnevatest riskidest veel sündimata lastele. Uuringud viitavad sellele, et elektromagnetväli võib mõjutada nii loote arengut raseduse kestel, aga ka naise organismi reproduktiivvõimekust ebasoodsal moel enne rasestumist.
Laste kõnehäired seostatud ema elektromagnetväljadega kokkupuutega enne sünnitamist
Zarei jt (2019) uurisid, kuidas raadiosageduslikud elektromagnetväljad ema mobiiltelefoni kasutamisest mõjuvad laste vaimsele kvaliteedile. Uuringu all olid emad, kellel 3- kuni 7-aastane kõnehäiretega laps (110 last) ning kontrollgrupp tervete lastega (75 last).
Emade käest uuriti nende kokkupuute kohta erinevat tüüpi elektromagnetväljadega:
Uuringuga tuvastati statistiliselt oluline seos traadita telefoni kasutuse ning lapse kõnehäiretega, kusjuures seos esines nii 1) nendel lastel kelle ema oli kasutanud telefoni enne rasedust kui ka 2) lastel, kelle ema oli kasutanud telefoni raseduse ajal. (Nende emade grupis, kus kasutati vähem traadita telefoni oli kõnehäireid rohkem.)
Samuti leidis uuring statistiliselt olulise seose laste kõnehäiretega, kui ema oli elektriliini lähedal. Jällegi kehtis seos mõlemale grupile 1) emad, kes olid elektriliini lähedal enne rasedust ning 2) emad, kes olid elektriliini lähedal raseduse ajal.
Kõnealuses uuringus muude uuritud elektromagnetallikatega seost ei leitud. Samuti ei leitud seost ioniseeriva kiirgusega meditsiinilisest kuvamisest. Ajaveebi arvates oli uuringus liiga vähe emasid, mistõttu ei olnud uurijatel võimalik piisava detailsusega uurida erinevaid elektromagnetväljadega kokkupuutetingimusi. Mitmed seoseid jäid seega varjatuks.
Nurisünnituse risk 3 korda kõrgem naistel kes tugeva magnetvälja käes
Li jt (2017) uurisid magnetvälja seost nurisünnitusega San Fransisco Bay piirkonnast (USA). Vaatluse all oli 913 rasedat naist. Naistel paluti kanda mõõteseadet, mis mõõdab ja talletab magnetväljaga tasemed mällu. Mõõtur mõõtis madalsageduslikku magnetvälja, mille peamiseks allikaks on elektriliinid ning vooluvõrku ühendatud elektriseadmed.
Uuring tuvastas, et naised, kes olid tugevamate magnetväljade käes (üle 250 nanoTesla) omasid märkimisväärselt kõrgemat nurisünnituse riski (ohumäär ing.k hazard ratio oli 2,7x kõrgem), võrreldes naistega, kes elasid madalama magnetvälja tingimustes. Risk esines kõikide stenaariumite puhul olenemata elektrilise seadme või installatsiooni tüübist, mis kõrget magnetvälja tekitas. Samti märgiti, et seos oli tugevam, kui see kõrge magnetväli kaasnes naise tüüpilise päevaga.
Uurijad tõdevad, et 250 nT võib olla magnetvälja tugevuse lävend, mis võivad viia nurisünnituseni. Sellest kõrgematel tasemetel nurisünnituste määr alamvalimis ei kasvanud.
Ajaveebi autori hinnangul oli uuring märkimisväärne , sest uurimismeetod oli hästi valitud: teostati reaalseid mõõtmisi, mitte ei tuginetud magnetväljaga kokkupuute hindamisele kaudsete näitajate põhjal, n on uuringuid, mis arvestavad elukoha kaugust elektriliinist elukohaadressi põhjal. Sellised uuringud jäävad tihti hätta tegeliku eksposistiooni hindamisega.
Mobiiltelefonikiirguse ja enneaegse sünnituse võimalik seos
Tsanan jt (2019) selgitasid kuidas ema mobiiltelefoni kasutamise aktiivsus mõjutab raseduse kestust ning sündivate laste loote arengut. Uuringu all olid 55 tuh rasedat naist mitmest riigist (Taani, Holland, Hispaania, Korea). Tuleb arvestada et tegemist oli tagasivaatava uuringuga, hõlmates perioodi 1996-2011, mistõttu olid siis kasutusel valdavalt 2G mobiiltelefonid. Uuringuga leiti, et keskmise mobiiltelefoni kasutusaktiivsusega emadel oli suurem risk lühemaks rasedusperioodiks ning enneaegseks sünnituseks.
Ajaveebi autori arvates jäid kõnealuses uuringus mitmed seosed tuvastamata, kuna koguti liiga vähe andmeid uurimisalustelt; samuti, eri riikidest saadi andmed erinevate perioodide kohta, mis pole omavahel võrreldavad.
VIITED
Zarei S, Vahab M, Oryadi-Zanjani MM, Alighanbari N, Mortazavi SM. Mother’s Exposure to Electromagnetic Fields before and during Pregnancy is Associated with Risk of Speech Problems in Offspring. J Biomed Phys Eng. 2019 Feb 1;9(1):61-68.
Li, D. K., Chen, H., Ferber, J. R., Odouli, R., & Quesenberry, C. (2017). Exposure to magnetic field non-ionizing radiation and the risk of miscarriage: A prospective cohort study. Scientific reports, 7(1), 17541.
Tsarna E, Reedijk M, Birks LE, Guxens M, Ballester F, Ha M, Jiménez-Zabala A, Kheifets L, Lertxundi A, Lim HR, Olsen J, Safont LG, Sudan M, Cardis E, Vrijheid M, Vrijkotte T, Huss A, Vermeulen R. Maternal Cell Phone Use During Pregnancy, Pregnancy Duration And Fetal Growth In Four Birth Cohorts. Am J Epidemiol. 2019 Apr 17. pii: kwz092. doi: 10.1093/aje/kwz092.
Originaalfoto: Caio Queiroz, Pexels.
15.jaanuaril 2019 a-l kohustas Rooma Administratiivkohus Itaalia valitsust korraldama teavituskampaaniaid mobiiltelefoniga seonduvatest terviseriskidest.
Kohtu otsuses on kirjas: „…seepärast tuleb panna keskkonnaministeeriumi, tervishoiuministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi kohustuseks vastavalt nende pädevusvaldkonnale, Seaduse n. 36/2001 sätete kohaldamiseks, viia läbi kogu elanikkonnale suunatud teavituskampaaniaid kaasaskantavate telefonide (mobiiltelefonide ja juhtmeta telefonide) õigete kasutusviiside kohta ning tervise- ja keskkonnariskide kohta, mis eelmainitud seadmete mittekorrektsest kasutamisest järgnevad.”
Itaalia valitsus kaitses kohtus oma seisukohta „üldse mitte mingit teavituskampaaniat”, väites, et teadus on selles küsimuses ebaselge ning et vastav teave on saadaval mobiiltelefoni kasutusjuhendites. Itaalia valitsuse sellekohased väited lükati kohtus ümber; need ei veenud kohtunikke, sest muidu poleks kohustatut valitsust suunama infokampaaniaid tervele 60M kodanikule.
Päev pärast kohtuotsuse avaldamist, teatas Itaalia valitsus, et ei kaeba otsust edasi. Ühises pressiteates teatavad kolm eelmainitud ministeeriumi, et on vaja tõsta üldsuse teadlikkust mobiiltelefonide turvalisest kasutamisest.
Kohtus oli Itaalia riigiga vastamisi kodanikeühendus APPLE (eesti k.
Elektrosmogi ennetamise ja selle vastu võitlemise ühing).
Stefano Bertone, kes esindas kodanikeühendust ütles et praegu on mobiiltelefoni kasutusjuhendites tervise- ja ohutusalane teave ära peidetud; kui inimesed oleksid sellest piisavalt teadlikud, oleks kohus valitsusega nõus, et piisav teave on juba olemas.
VIITED
16.01.19 Kodanikeühenduse APPLE pressiteade
15.01.19 Itaalia Administratiivkohtu otsus
Caltechi (USA) värskelt avaldatud uuring (2019) esitab veenva tõestuse selle kohta, et muutused Maa magnetväljas pärsivad alfalainete osakaalu inimese ajus. Uuring on oluline, sest magnetväljade mõju on demonstreeritud loomadele, lindudele, kaladele, putukatele, kuid katsed inimestega on seni olnud vähesed. Uuringu juhtautor Connie Wang, Caltechi noorteadlane esitas õigustatud küsimuse: “kui mitmetel loomadel on magnetvälja vastuvõtuvõime, siis miks mitte ka inimestel”.
Aju alfalained omavad olulist rolli inimese teadvuse juures. Kui inimene paneb silmad kinni ja mõtleb millelegi meeldivale, hakkavad ajus domineerima alfalained. Seetõttu seostatakse alfalaineid just ärkveloleku seisundis lõõgastunud olekuga.
Uuringu käigus tekitati kunstlikult magnetväli, mida pöörati ümber katsealuse (36 in); mõõdeti ajulaineid 64-lt punktilt pealaelt. Pöörlevate väljade tulemusel osadel katsealustel alfalainete osakaal märgatavalt vähenes. Sellist toimet on varasemates uuringutes seostatud sensoorsete ja kognitiivsete protsessidega, mis järgnevad välisele stiimulile nagu nägemine, kuulmine ja somatosensoorsete sienditega (n mehaaniline tunnetus ja temperatuuri toime). Korduvkatsed kinnitasid leitud toimet. Oluline on märkida ka et erinevalt päripäeva liikumisest, oli toime 3x tugevam kui magnetväli pöörles ümber inimese vastupäeva. Uuringu autorid leiavad et uuring esitab kindla tõestuse inimese magnetoretseptsiooni kohta (inimese võime vastu võtta magnetvälja). Oluline on esile tuua ka see, et katsealused, kelle puhul toime aset leidis, ei saanud sellest ise aru.
Ajaveebi autori arvates viitavad uuringu tulemused staatilise (Maa) magnetvälja alateadlikule toimele, mida ei teadvustata. Sellest võiks järeldada, et kui loomad, linnud, kalad, putukad kasutavad Maa magnetvälja teadlikult navigeerimiseks, siis inimestel on see oskus kadunud, asendunud muude lahendustega, kuidas leida tee ühest kohast teise. Samuti on nüüd antud lisadimensioon folkloristikale – rahvatantsudes tihti kasutatav ümber oma telje pööramine või pöörlemine omab läbi pöörleva Maa magnetvälja mõju ka tantsija ajutegevusele.
Ka uuringu autorite arvates, on inimestel säilinud teatud funktsionaalsus närvide käitumises, eriti võttes arvesse inimese ajalugu ning põlvnemist rändhõimudest, kelle peamiseks elatusviisiks oli korilus ja jahipidamine. Samuti tundub inimese magnettundlikkus olevat seotud selle piirkonnaga, kus ta üles kasvas. Uuringu tulemuste põhjal esines toime ainult siis, kui magnetvälja jõujooned liikusid ülalt alla (nii nagu Maa magnetväli käitub põhjapoolkeral); toimet ei esinenud, kui magnetvälja jõujooned liikusid alt ülesse.
Ajaveebi autori arvates, magnettundlikkuse puhul ei ole tegemist üldise kõikide inimeste võimega, vaid neuroplastilise omadusega, mis omandatakse tõenäoliselt lapseeas. Suur osa inimese magnettundlikkuse keerukast süsteemist jääb veel tulevikuks avastamiseks.
Viited: Wang, C. X., Hilburn, I. A., Wu, D. A., Mizuhara, Y., Cousté, C. P., Abrahams, J. N., … & Kirschvink, J. L. (2019). Transduction of the Geomagnetic Field as Evidenced from Alpha-band Activity in the Human Brain. eNeuro, ENEURO-0483
Photo by Vlad Bagacian from Pexels
Sügisel, 18.novembril 2018 Maad tabanud päikesetuulel oli eripärane mõju meie planeedile – magnetväljas tekkisid “muusikalised lained”, mis jätkusid mitu tundi. Tegemist ei olnud akustiliste lainetega, mida kõrvaga kuulda võinuks, vaid magnetiliste lainetega, mille ühe võnke kestuseks 15 sekundit.
Päikesetuul mõjubki enamasti Maa magnetväljale selliselt – kui see Maad tabab, hakkab magnetväli nö lopendama. Tugevamad magnetvälja jõujoonte kõikumised on meile teada magnettormidena. Sellised võnked magnetväljas on aga kaootilised ning ilma erilise rütmita.
Seekordne sündmus oli eripärane aga sellepoolest, magnetväli võnkus siinuselises rütmis ning oli amplituudilt ja sageduselt väga stabiilne. Magnetvälja perioodilised võnkumised on teadusele tuttavad ning nende jaoks on välja töötatud ka klassifikatsioon – 18.novembril oli tegemist Pc3-võngetega, st. ühe võnke kestus oli 15-45 sekundit.
Arvestades Maa magnetvälja toimet inimese enesetundele, sh ka kognitiivsetele protsessidele, on loogiline järeldada, et tugevamad võnkumised Maa magnetväljas avaldavad mõju ka meeleolule, käitumisele, töövõimele jm teadvuse funktsioonidele.
Allpool on toodud neli olulist uuringut, mis tõestavad, et elektroülitundlikkus (ing.k electrohypersensitivity-EHS) on füsioloogiline ning meditsiiniline seisund. Viimaste aastate uuringud on tuvastanud EHS eelsoodumuse tegurid ja biomarkerid.
Nende hulka kuuluvad järgnevad mikrolaine põhjustatud kahjulikud mõjud:
Deluca jt, 2014 tõestasid, et EHS on meditsiiniline seisund. EHS-grupis täheldati statistiliselt olulisi geneetilisi ja metaboolseid erinevusi võrreldes mitte-EHS-iga, samuti vähenesid glutatiooni tasemed ja EHS-isikutel oli nõrgem detoksifikatsioonivõime.
Deluca jt. uuring näitas, et
Belpomme jt identifitseerisid biomarkerid paljudes EHS ja/või MCS isikutes (keemiliste ainete ülitundlikkus, ing.k. MCS-Multiple Chemical Sensitivity).
EHS biomarkerid, mis erinevad tavapärasest:
Belyaevi jt 2016 välja antud soovitused EHS sündroomi osas, toovad välja kahjuliku mõju nahale (kõrgenenud nuumrakud naha ülemises dermises ja histamiini vabanemine nuumrakkudest), neuroloogilised sümptomid, mõju endokriinsüsteemile, maksa- ja elundisüsteemidele ning laste suurenenud haavatavus.
Arutati ka mehhanisme: suurenenud peroksünitriidi tase, mittetoimivad rakumembraanid, mitokondriaalne düsfunktsioon, glutatiooni vähenemine, raku stressiproteiinide tase.
Fragopoulou jt leidsid EHSi tervisemõjude markeri ja mehhanismi: rakumembraan muutub mikrolainekiirgusest tingitud fosfolipiidide koostise muutuste tõttu läbilaskvamaks.
Uuring esitab esialgse tõendusmaterjali selle kohta, et mobiiltelefoni kiirgus indutseerib muutusi hipokampuse lipiidides ja transkriptsioonides, mis võivad selgitada muutusi aju proteoomides ja mälu kehvenemist.
Uuringus esitatakse järgnevad avastused:
Talvisel kütteperioodil muutub aktuaalseks siseruumide õhuniiskuse teema, kuna kütteseadmed kuivatavad õhku ning suhteline niiskus langeb allapoole soovitatavat taset. Inimesele loetakse optimaalseks siseõhu suhteline niiskus (RH) 40-60%. Kuna paljud meist veedavad siseruumides 90% oma ajast, on siseõhu kvaliteedil oluline mõju inimese tervise kujunemisel.
Kui suvel on siseõhk niiske (50-70%), siis talvel langeb see köetavates ruumides väga madalale, jäädes tihti alla 20%; tugevama kütmise ehk külmema ilma korral võib niiskus langeda ka 10%-ni.
Madal suhteline niiskus suurendab näiteks õhus lenduvaid tolmuosakesi, aga samuti paberi ja tekstiilikiudude eraldumist pindadelt.
Madalast õhuniiskusest tingitud probleemid võivad olla alljärgnevad:
Nahk. Kiire aurustumise tõttu ihult muutub nahk kuivaks, õrnaks ja lõheliseks. Suurenenud risk: naha kihelus, punetus, lööbed.
Kurk. Madal õhuniiskus ärritab ka limaskesta ninas, kurgus ning tagajärjeks olla kurguvalu ja neeluärritus. Kasvab viirushaigustesse nakatumise risk. Kurgu ärritusnähud sh ärritusköha, kuivusetunne, janu.
Nina ärritusjuhud, sh ninakinnisus, kuivustunne ninas, sagenev ninaverejooks.
Silmade ärritusnähud: kipitus, pisarate vool, laugude punetus, väsimus, põletiku tekkimiseni.
Madal õhuniiskus soodustab staatilise elektri teket. Staatiline elekter võib kahjustada tundlikke elektriseadmeid, kus sädelahenduse teke kõrvetab läbi elektroonika. Staatiline elekter võib olla ka lihtsalt tüütu, sest juuksed kleepuvad ning sädelahendusega kaasneb ebamugavustunne.
Vähem on tuntud staatilise elektri bioloogiline mõju. Igal inimkeha elava raku membraanil on kindel laeng. Rakumembraan toimib omamoodi kondensaatorina hoides laengut. Tervetele ja elujõulistele rakkudele on omane kindlalt määratud elektriline potentsiaal (-70mV). Haigete rakkude potentsiaal on madalam, sest rakk ei suuda enam kõrget potentsiaali saavutada. Raku väliskeskkonnas on positiivne laeng, samas kui sisekeskkonnas negatiivne laeng.Kehale kuhjuv elektrostaatiline laeng võib keha bioelektrilist süsteemi häirida ning mõjutada rakkude toimimist. Tegemist on vähe uuritud valdkonnaga.
Kõrge õhuniiskus (RH üle 85%) soodustab mikroorganismide (hallitusseente) arengut. Mikroorganismidele on kasvulavaks niisked ning halvasti tuulutatud ruumid. Sellistes ruumides on tihti õhutemperatuur keskmisest madalam. Hallitusega nakatunud majad võivad inimesele põhjustada allergiaid. Hallitusseente kahjulik mõju tervisele sõltub toksiine tootva seene liigist ja kogusest, aga ka inimese vastuvõtlikkusest ja kokkupuuteajast.
Õpperuumi siseõhu optimaalne suhteline õhuniiskus peab olema vahemikus 40% kuni 60%. Talvel võib nädala keskmine suhteline õhuniiskus langeda 25%-ni ja suvel tõusta 70% (Tervisekaitsenõuded koolidele, 2013; Terviseamet).
2003.a. siskliima standard soovitas ruumi siseõhu suhteliseks niiskuseks talvel 25…40% ja suvel 30…70%. Hubasuse nõudeid silmas pidades ei tohtinuf õhu suhteline niiskus ületada 70%. Standardi kohaselt, peab ruumiõhu suhteline niiskus olema selline, mis ei kahjusta inimese (looma) tervist, väldib veeauru kondenseerumist piiretele, ei tekita niiskuskahjustusi ega mikroorganismide kasvu, rahuldab tehnoloogilistele protsessidele esitatud nõudeid. Standard on soovitusliku iseloomuga dokument.
Eesti standardis EVS-EN 15251:2007 „Sisekeskkonna lähteparameetrid hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast“. Näiteks, büroos peaks RH jääma 25-60 % vahele.
Töötervishoiu – ja tööohutuse seadus norme õhu suhtelisele niiskusele ei kehtesta. On kirjutatud, et sisekliima peab olema sobiv arvestades tehtavat tööd, ruumis olevaid kuttekehi, seadmeid jms, mis mõjutab ruumi sisekliima parameetreid.
Suhteline õhuniiskus võib muutuda üldiselt kahel moel:
Inimese mugavustsooniks võiks lugeda RH 50-70%. Enamasti muutub õhuniiskus koos õhutemperatuuriga. Kuumal ja niiskel päeval näiteks on higistamine raskendatud, sest higi aurustub kehalt aeglasemini. Higistamine ja veeauru kehalt eemalejuhtimine on aga oluline inimese termoregulatsiooni (keha jahutamise) juures.
Kontinentaalkliimas, kuuma ilma korral ja madala suhtelise õhuniiskuse puhul aurustub higi keha pinnalt kiiremini mistõttu tekib tunne madalamast õhutemperatuurist.
Lapsed veedavad palju aega koolis või lasetaias, Terviseameti andmetel 35-50 tundi nädalas. Seetõttu on lapse tervis ja õppimisvõime oluliselt määratud ka kooli keskkonnatervisest, sh õhuniiskuse tasemest. Õppimine ja kasvamine hea keskkonnatervisega sisekeskkonnas on oluline lapse keha arenemisel ning immuunsüsteemi kujunemisel.
Lapsed, eakad, haiged ning nõrga immuunsüsteemiga inimesed on teistest altimad keskkonnamõjudele. Niiskuskahjustusega hoones või kui ventilatsioonisüsteemis vohavad bakterid või seened, võivad riskirühmad kogeda eelmainitud sümptomeid.
Tööinspektsiooni ja Sotsiaalministeeriumi infoleht Tööelu.ee käsib tööandjat liiga kuiva õhu korral üle vaadata ruumide koristamise meetodid ja korralduse, uurida põranda- ja seinakattematerjalide koostist, eesmärgiga vähendada tolmu sisaldust õhus ja staatilise elektri olemasolu.
Olulist abi kuiva õhu korral võib pakkuda õhuniisuti. Samas tuleb valikute tegemisel olla teadlik konkreetse õhuniisuti tegelikust (mitte reklaamitud) võimekusest. Selle ajaveebi autor on testinud erinevaid õhuniisuteid ning leidnud soovitava efekti vaid väheste puhul.
Efektiivsete õhuniisutite tunnusteks on:
Eeltoodu tingib niisuti suured kabariidid (n. 30cm kuup), mis enbamasti asetatakse põrandale. Laua peale mõeldud väiksemad mudelid ei ole efektiivsed, kuna vähene kogus niisket õhku hajub kiiresti ruumiõhku liali. Väiksema Õhu läbivooluga Testitud ultraheli baasil vett aurustavad niisutid on väga vähese töövõimega ning märkimisväärset õhuniiskuse muutust esile ei kutsu.
Omaette kategooria on tentraalsesse õhu konditsioneerimissüsteemi lisatud õhuniisutid. Sellised seadmed toimivad tihti niiskuskontrollerite toel, mis paigaldatakse igasse tuppa (või hoone piirkonda) eraldi. Tsentraalne niisutisüsteem hoiab hoone siseõhu niiskust etteantud min- ja max-väärtuse piires.
Niisutatud õhu eelised võib kokku võtta alljärgnevalt:
Teadlased pole ühel meelel siseõhu niisutamise vajaduse suhtes. Märkimisväärne osa teadlasi leiab, et tegelikult puudub tavahoonetes õhu niisutamise vajadus. See põhineb asjaolul, et inimene ei suuda tajuda niiskust erinevalt temperatuurist ja lõhnadest. Seetõttu leidakse, et kui inimesed kaebavad kuiva õhu üle, viitab see tegelikult muudele probleemidele, nagu kõrge temperatuur, umbne õhk, tolmusus, ebameeldivad lõhnad jm. Samuti, uued sisekliimastandardid ei nõua õhu niisutamist ega kuivatamist, kuna kõige tähtsam on tagada hoones piisav ventilatsioon. Korralik ventilatsioon eemaldab õhust liigse niiskuse, süsihappegaasi, ebameeldivad lõhnad jm is võivad kaebusi esile kutsuda. Seeläbi leidakse niisutamist vajalik olevat vaid erilistel objektidel: hooned muusikariistadega või kus lauldakse, muuseumid, operatsioonisaalid jms.
USA valitsushoonetes uuriti keskkonnatingimusi mitme näitaja kaudu hõlmates 71 ala 12 hoones. Hooned valiti sellised kust tulid kaebused sisekliima osas, hoolimata puuduste kõrvaldamisest pärast eelnevat ülevaatust. Hoone keskkonnatingimused vastasid kõikidele kehtivatele nõudmistele, standarditele. Uurijad viisid läbi online-terviseuuringu, valimis 7 637 vastajat. Sellest alamvalim kandis ka proovivõtuseadet ja läbis meditsiinilise hindamise. Uuringu peamine tulemus: madal suhteline õhuniiskus oli märkimisväärselt seotud alumiste hingamisteede ja „haige hoone sündroomi” sümptomitega. Muid keskkonnatingimusi (sealhulgas formaldehüüdi, PM10 [tahkete osakeste aerodünaamilise läbimõõduga <10 μm]] või hallituse tasemeid, mida testiti 7 parameetriga, ei korreleerunud otseselt individuaalsete tervise sümptomitega. Atoopia näitajad, allergiad (sinusiit, astma) näitajad, olid hierarhiliselt seotud järgmiste näitajatega: suurenenud absenteism, suurenenud presenteeism (kohalolek tööl, kuid vähendatud võimsusega) ja rohkem teatatud sümptomi-päevi. (Lukcso jt. 2016)
Madal õhuniiskus (alla 25%) soodustab limaskestade ärritusnähte (nt ebameeldiva kuivustunde), mis võivad avalduda silmades, ninas, kurgus ja suus (Menzies et al., 1993). Eriti tugevasti reageerivad sellele inimesed, kellel on juba eelnev soodumus hingamisteede allergia tekkeks.
Õhuniiskus iseloomustab õhus sisalduvat veeauru. Veeaur on nähtamatu gaas (vee gaasiline vorm). Veeaur on õhu koostisosa.
Suhteline õhuniiskus (RH – realtive humidity) on enimkasutatav õhuniiskuse näitaja; väljendatakse protsentides (%). Suhteline õhuniiskus iseloomustab määra, millal õhuhilk veeauruga küllastub. Suhteline niiskus näitab õhus tegelikult oleva ning mõõdetud temperatuuril ja rõhul maksimaalselt võimaliku (küllastuva) veeauru tiheduse suhet. RH ei näita, palju on õhus veeauru. RH näitab, mitu protsenti moodustab olemasolev veeaururõhk küllastumiseks vajalikust. Näited suhtelise õhuniiskuse tasemetest:
Absoluutne niiskus näitab veeauru tihedust õhus; mõõteühik g/m³. Õhutemperatuur määrab kui palju võib maksimaalselt veeauru mahtuda õhu ühte ruumalaühikusse. Mida külmem veeaur, seda vähem seda ruumalaühikusse mahub.
Eriniiskus näitab ruumala 1 kilogrammis gaasis sisalduvat veeauru (g/kg).
